EESTI EVANGEELSETE ÜLIÕPILASTE ÜHENDUS
PÕHIKIRI
1. Üldsätted
1.1. Nimi
Mittetulundusühingu nimi on Eesti Evangeelsete Üliõpilaste Ühendus (edaspidi “Ühing”).
1.2. Asukoht
Ühingu asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.
1.3. Suhted teiste organisatsioonidega
Ühing on konfessionaalselt ja poliitiliselt sõltumatu.
2. Ühingu eesmärk
Ühingu eesmärk on levitada evangeeliumi Jeesusest Kristusest Eesti õppivate noorte hulgas:
– juhatades neid võtma vastu Jeesust Kristust isikliku Lunastaja ja Issandana;
– juhatades usklikke kasvama Jeesuse Kristuse tundmises ja armus ning osaduses Temaga ja isekeskis;
– õppides tundma Piiblit kui Jumala sõna, tunnistades palvetamise olulisust ja Püha Vaimu juhtimist igapäevases elus, lähenedes selle kaudu oma erialale ja tulevasele elukutsele piibellikul alusel;
– innustades usklikke aitama oma kaaslasi Kristuse tundmisele;
– julgustades üliõpilasi, õppejõude ja vilistlasi osalema Jumala teenimises kristlikes kirikutes ja kogudustes.
3. Ühingu õpetuslik alus
Ühingu õpetusliku aluse moodustavad alljärgnevad ristiusu põhitõed.
3.1. Isa, Poja ja Püha Vaimu ühtsus Kolmainu Jumalas.
3.2. Jumala suveräänsus loomises, ilmutuses, lunastuses ja viimses kohtus.
3.3. Piibli jumalik inspiratsioon ja täielik usaldatavus ning tema kõrgeim autoriteet kõikides usku ja eluviise puudutavates küsimustes.
3.4. Pattulangemisele järgnenud kõikide inimeste üleüldine patusus ja süü, mis asetab nad Jumala õiglase viha ja hukkamõistu alla.
3.5. Lunastus patu meelevallast ja selle põhjustatud süüst, karistusest ning rikutusest ainult Issanda Jeesuse Kristuse, lihakssaanud Jumala Poja ohvrisurma läbi.
3.6. Issanda Jeesuse Kristuse ihulik ülestõusmine surnuist ja Tema taevasseminek Jumala Isa paremale käele.
3.7. Patuse õigeksmõistmine Jumala armust üksnes usu läbi.
3.8. Püha Vaimu kohalolu ja vägi uuestisünnis.
3.9. Püha Vaimu püsiv kohalolu ja töö uskliku südames.
3.10. Üks püha kogudus, mis on Kristuse ihu ning millesse kuuluvad kõik tõsiusklikud.
3.11. Issanda Jeesuse Kristuse ihuline taastulemine.
4. Liikmeskond
4.1. Ühingu liige
Ühingu liikmeks võib astuda füüsiline isik, kes tunnistab Jeesust Kristust oma Lunastaja ja Issandana ning nõustub Ühingu eesmärgi ja õpetusliku alusega. Ühingu liikmed on noorliikmed ja tegevliikmed. Iga noor- ja tegevliige peab kuuluma ühte Ühingu osakonda.
4.2. Ühingu liikmeks vastuvõtmine
Ühingu liikmeks soovija peab esitama kirjaliku avalduse osakonna juhatusele, kes hiljemalt ühe kuu jooksul arvates avalduse saamisest teeb liikmeks vastuvõtmise või sellest keeldumise otsuse teavitades otsusest avalduse esitajat.
4.3. Tegevliikmed
Tegevliikmeteks on ülikoolides või teistes kõrgemates õppeasutustes õppivad isikud, samuti isikud, kes eelnimetatud õppeasutuses enam ei õpi, ent pole esitanud avaldust väljaastumiseks.
4.4. Noorliikmed
4.4.1 Noorliikmeteks on gümnaasiumides, keskkoolides ja kutseõppeasutustes õppivad isikud.
4.4.2. Kõrgemasse õppeasutusse õppima asumisel võetakse noorliige tema soovi alusel tegevliikmeks.
4.5. Liikmete õigused
Ühingu liikmetel on õigus:
– võtta osa üldkogust sõna- ja hääleõigusega;
– võtta osa oma osakonna üldkoosolekust sõna- ja hääleõigusega;
– saada teavet Ühingu tegevuse kohta;
– olla valitud Ühingu ja selle osakonna organitesse;
– astuda Ühingust välja.
4.6. Liikmete kohustused
Ühingu liikmetel on kohustus:
– tunnustada Ühingu õpetuslikku alust ja eesmärki;
– järgida Ühingu põhikirja;
– tasuda Ühingu liikmemaksu, kui selle on kehtestanud Ühingu üldkogu.
4.7. Väljaastumine ja väljaarvamine
4.7.1. Kõik Ühingu liikmed võivad Ühingust välja astuda kirjaliku avalduse alusel, mis esitatakse oma osakonna juhatusele.
4.7.2. Kui noorliige lõpetab gümnaasiumi, keskkooli või kutseõppeasutuse ja ei asu õppima kõrgemasse õppeasutusse või kui tegevliige lõpetab õpingud kõrgemas õppeasutuses, esitab noor- või tegevliige osakonna juhatusele avalduse toetajaliikmeks saamiseks.
4.7.3. Noor- või tegevliikme, kes ei ole kahel viimasel Ühingu üldkogul osalenud ega olnud esindatud volituse alusel, arvab vastava osakonna juhatus sekretäri ettepanekul tegevliikmete hulgast toetajaliikmete hulka. Sel viisil toetajaliikmete hulka arvatud noor- või tegevliige ennistatakse Ühingu noor- või tegevliikmeks tema kirjaliku avalduse alusel.
4.7.4. Ühingu juhatus võib Ühingust välja arvata liikme, kelle tegevust ta hindab vastukäivaks Ühingu eesmärgile või Ühingu põhikirjas esitatut eiravaks. Ühingu juhatus teatab viivitamatult väljaarvatavale väljaarvamise otsusest ja selle põhjusest. Väljaarvataval on õigus esitada küsimus läbivaatamiseks üldkogule.
4.8. Liikmemaks
Üldkogul on õigus kehtestada Ühingu liikmemaks ning määrata selle suurus ja maksmise kord.
4.9. Toetajaliikmed
Ühingu endist noor- või tegevliiget liiget nimetatakse tema soovi alusel toetajaliikmeks. Avalduse puudumisel arvab vastava osakonna juhatus noor- või tegevliikme sekretäri ettepanekul toetajaliikmete hulka punkti 4.7.2. tingimustel. Juhatus võib nimetada füüsilisi isikuid, kes ei ole olnud Ühingu noor- või tegevliikmed, toetajaliikmeteks nendepoolse avalduse alusel. Ühingu toetajaliikmel ei ole tegevliikme õigusi ega kohustusi.
4.10. Auliikmed
Ühingu juhatus võib tänu või austuse märgiks nimetada füüsilisi isikuid nende nõusolekul Ühingu auliikmeteks. Ühingu auliikmel ei ole liikme õigusi ega kohustusi.
5. Üldkogu
Ühingu üldkogu on mittetulundusühingute seaduse mõistes üldkoosolek.
5.1. Üldkogu pädevus
Üldkogu ainupädevuses on:
1) lõppenud majandusaasta aruande kinnitamine ja jooksva majandusaasta eelarve vastuvõtmine;
2) Ühingu juhatuse liikmete valimine;
3) Revisjonikomisjoni liikmete valimine;
4) Ühingu põhikirja ja eesmärgi muutmine;
5) Seadusega üldkogu pädevusse antud küsimuste otsustamine.
5.2. Üldkogude sagedus ja kokkukutsumine
Ühingu korraline üldkogu peetakse üks kord kalendriaasta jooksul. Erakorraline üldkogu kutsutakse kokku, kui seda peab vajalikuks Ühingu juhatus või kui vähemalt 1/10 Ühingu liikmeist esitab Ühingu juhatusele sellekohase põhjendatud kirjaliku avalduse.
5.3. Üldkogu toimumisest teavitamine ja päevakord
Osakonna juhatus informeerib oma osakonna liikmeid hiljemalt kolm nädalat enne üldkogu toimumispäeva üldkogu toimumisest ja päevakorrast. Ühingu üldkogul võib otsustada küsimusi, mida ei ole eelnevalt üldkoosoleku päevakorras teatatud, välja arvatud Ühingu põhikirja muutmine ja Ühingu tegevuse lõpetamine.
5.4. Ettepanekud üldkogu päevakorrale
Kui Ühingu liige soovib mingi küsimuse vaatluse alla võtmist üldkogul, peab ta sellest kirjalikult teatama Ühingu juhatusele mitte hiljem kui üks nädal enne üldkogu toimumise aega.
5.5. Üldkogu otsustusvõimelisus
Ühingu üldkogu võib vastu võtta otsuseid, kui sellel osaleb või on esindatud üle poole Ühingu liikmetest. Kui üldkogul ei ole esindatud üle poole Ühingu liikmetest, kutsub juhatus kokku sama päevakorraga uue üldkogu kõige varem kolme nädala ja kõige hiljem kolme kuu jooksul. Uus üldkogu on pädev vastu võtma otsuseid juhul, kui sellel osaleb vähemalt veerand Ühingu liikmetest.
5.6. Hääleõigus
5.6.1. Ühingu üldkogust võivad hääleõigusega osa võtta kõik Ühingu noor- ja tegevliikmed. Igal hääleõiguslikul isikul on üks hääl. Ühingu liige võib lihtkirjaliku volikirjaga volitada teist Ühingu liiget hääletama tema eest.
5.6.2. Toetaja- ning auliikmetel on üldkogul osavõtu- ja sõnaõigus.
5.7. Hääletamine
5.7.1. Kui põhikirjas pole sätestatud teisiti, loetakse üldkogu otsus vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab üle poole üldkogul osalevatest või esindatud Ühingu liikmetest
5.7.2. Kui keegi hääleõiguslikest kohalviibijatest seda nõuab, tuleb hääletamine läbi viia salaja. Konkreetset isikut puudutava küsimuse hääletamine tuleb läbi viia salaja.
5.7.3. Üldkogu hääletamiskord kehtib ka Ühingu juhatuse, eestseisuse, osakonna üldkoosoleku ja osakonna juhatuse jaoks, kui käesolevas põhikirjas pole sätestatud teisiti.
6. Ühingu juhatus
Ühingu juhatuse all mõistetakse mittetulundusühingute seaduses nimetatud juhatust.
6.1. Ühingu juhatus juhib ja esindab Ühingut.
6.2. Ühingu juhatuses on seitse liiget.
6.3. Üldkogu valib juhatusse viis liiget toetaja- ja auliikmete hulgast ning kaks liiget tegevliikmete hulgast. Juhatuse liikmete valimisel on igal Ühingu liikmel üks hääl iga valitava juhatuse liikme koha kohta. Juhatuse liige osutub valituks, kui tema poolt hääletab üle poole üldkogul osalevatest või esindatud Ühingu liikmetest. Kui sellisel viisil saab enam kui poole häältest rohkem kandidaate kui on vabu kohti juhatusse, pääsevad juhatusse need, kes said enim hääli. Kui sellisel viisil saab üle poole häältest vähem kandidaate kui on vabu kohti, viiakse läbi teine voor, kus osalevad kõik kandidaadid, kes said esimeses voorus alla poole häältest. Juhatus valitakse kolmeks aastaks. Juhatuse liikme tagasiastumisel või –kutsumisel valitakse tema asemele uus juhatuse liige kuni juhatuse tähtaja lõpuni. Sama inimest ei valita juhatusse üle kolme korra järjest.
6.4. Kõik uued juhatuse liikmed peavad üldkogul oma ütlusega avalikult tunnistama Ühingu õpetuslikku alust. Iga kalendriaasta esimese juhatuse koosoleku alguses kinnitavad juhatuse liikmed Ühingu õpetusliku aluse tunnistamist oma allkirjaga.
6.5. Juhatuse esimees ja aseesimees valitakse juhatuse valimise aasta esimesel juhatuse koosolekul ja järgnevatel aastatel iga õppeaasta esimesel juhatuse koosolekul.
6.6. Osakonna juhatuse liige või Ühingu juhatuse liige ei tohi olla Ühingu palgaline töötaja.
6.7. Ühingu nimel on allkirja- ja esindusõigus juhatuse esimehel ja tema asetäitjal üksi, ning teistel juhatuse liikmetel ühiselt.
6.8. Juhatuse liikme võib Ühingu üldkogu otsusega igal ajal põhjusest sõltumata tagasi kutsuda.
6.9. Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees, tema asetäitja või vähemalt 1/3 juhatuse liikmeist.
6.10. Juhatuse koosoleku toimumisest teatatakse juhatuse liikmetele kirjalikult hiljemalt kaks nädalat enne selle toimumist.
6.11. Juhatuse korralised koosolekud toimuvad mitte harvem kui kolm korda kalendriaasta jooksul.
6.12. Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole juhatuse liikmetest.
6.13. Juhatuse kokkukutsujal on õigus omal äranägemisel paluda koosolekust osa võtma vajalikke asjatundjaid konsultantidena või ekspertidena, kellel on koosolekul sõnaõigus.
6.14. Juhatus võtab tööle ja vabastab töölt Ühingu palgalised töötajad. Ühingu palgalised töötajad peavad iga õppeaasta alguses kinnitama oma allkirjaga Ühingu õpetusliku aluse tunnistamist
7. Ühingu eestseisus
7.1. Ühingu eestseisus on Ühingut nõustav organ. Eestseisuse liikmed nõustavad Ühingut organisatsiooni tegevuse edendamisel ja eesmärkide saavutamisel.
7.2. Eestseisusesse kuuluvad Ühingu juhatuse liikmed, ühingu osakondade poolt delegeeritud osakonna juhatuse liikmed ning palgalised sekretärid.
7.3. Eestseisuse koosoleku kutsub kokku Ühingu juhatuse esimees või Ühingu sekretär. Eestseisuse koosoleku päevakorra määrab kindlaks ka eestseisuse koosoleku kokkukutsuja. Eestseisuse koosolekul võib käsitleda ka muid küsimusi, mis ei ole eestseisuse koosoleku kokkukutsuja poolt ette määratud. Eestseisuse otsused võetakse vastu samas korras kui Ühingu juhatuse otsused.
7.4. Iga kalendriaasta esimese eestseisuse koosoleku alguses kinnitavad eestseisuse liikmed Ühingu õpetusliku aluse tunnistamist oma allkirjaga.
7.5. Eestseisus on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole eestseisuse liikmetest.
8. Osakonnad
8.1. Osakondade loomine ja likvideerimine
Osakondi loob ja likvideerib Ühingu üldkogu Ühingu juhatuse ettepanekul. Igas linnas võib olla üks osakond. Osakonda kuuluvad Ühingu liikmed regionaalsel, mitte konfessionaalsel põhimõttel. Osakonnal on üldkoosolek ja vähemalt kolmeliikmeline juhatus.
8.2. Osakonna õigused
Osakonnal on õigus:
– valida konkreetsele paikkonnale sobivad töömeetodid;
– valida osakonna juhatuse liikmed;
– koguda annetusi ja kasutada annetustena laekuvaid summasid Ühingu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks oma äranägemise järgi.
8.3. Osakonna kohustused
Osakond on kohustatud:
– juhtima Ühingu kohalikku tööd;
– andma oma tegevusest aru Ühingu üldkogule ja juhatusele;
– täitma osakonna üldkoosoleku ning Ühingu üldkogu, Ühingu juhatuse ja eestseisuse otsuseid.
8.4. Osakonna üldkoosolek
Osakonna üldkoosolek:
– määratleb kohalikud töösuunad ja -meetodid;
– valib osakonna juhatuse liikmed osakonna noor- ja tegevliikmete seast;
– delegeerib kaks osakonna juhatuse liiget Ühingu eestseisusesse;
– valib osakonna laekuri;
– kontrollib osakonna juhatuse töö vastavust põhikirjale ja osakonna üldkoosoleku otsustele.
8.5. Osakonna juhatus
8.5.1. Osakonna juhatuse valib osakonna üldkoosolek üheks aastaks samas korras kui Ühingu juhatuse liikmed.
8.5.2. Osakonna juhatus:
– viib ellu osakonna üldkoosoleku ning Ühingu eestseisuse, juhatuse ja üldkogu otsuseid;
– esindab osakonda üldkogul ja eestseisusel ning Ühingu juhatuse juures;
– esitab Ühingu juhatusele ettepanekuid liikmete väljaarvamiseks.
9. Finantstegevus
9.1. Revisjonikomisjon
9.1.1 Igal aastal valib Ühing üldkogul üheks aastaks kolmeliikmelise revisjonikomisjoni kontrollima majandusaasta tehinguid ja raamatupidamist. Revisjonikomisjoni liikmed ei pea olema Ühingu liikmed.
9.1.2 Revisjonikomisjonil on õigus ja kohustus:
– nõuda juhatuselt ja osakondadelt kõiki lepinguid ja muid Ühingu finantstegevusega seotud dokumente;
– kontrollida Ühingu finantsmajanduslikku tegevust vähemalt kord aastas;
– esitada kirjalik aruanne Ühingu finantsmajandusliku tegevuse kohta üldkogule.
9.2. Majandusaasta
Ühingu majandusaasta on 1. juulist 30. juunini. Majandusaasta aruanne möödunud majandusaasta kohta tuleb esitada revisjonikomisjonile kontrollimiseks hiljemalt jooksva aasta 1. augustiks.
10. Põhikirja muutmine ja tegevuse lõpetamine
10.1. Ettepanek põhikirja muutmise kohta tuleb esitada kirjalikult juhatusele. Viimane valmistab selle ette läbivaatamiseks järgmisel üldkogul. Ühingu põhikirja tohib muuta ainult juhul, kui etteteatatud üldkogu päevakorras on ette nähtud põhikirja paranduste või muudatuste sisseviimine. Põhikirja muudetakse, kui selle poolt on hääletanud vähemalt 3/4 üldkogul osalenutest ja esindatutest.
10.2. Otsus käesoleva põhikirja punktide 2, 3, 4.1, 6.4, 7.4 ja 10 muutmiseks võetakse vastu vaid üldkogu sajaprotsendilise poolthääletamise korral, kui muutmiseks on eelnevalt saadud vähemalt 90% Ühingu liikmete kirjalik nõusolek. Punktide 2 ja 3 muutmiseks peab üldkogul osalema vähemalt 90% Ühingu liikmetest.
10.3. Otsus Ühingu tegevuse lõpetamisest võetakse vastu Ühingu üldkogul vähemalt 3/4 häälteenamusega
10.4. Peale tegevuse lõpetamise otsuse vastuvõtmist moodustab juhatus likvideerimiskomisjoni. Viimane teostab Ühingu varade revisjoni ning määrab nende edasise kuuluvuse. Peale võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara antakse tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
Kinnitatud Eesti Evangeelsete Üliõpilaste Ühenduse üldkogul 30. oktoobril 2009.