EESTI EVANGEELSETE ÜLIÕPILASTE ÜHENDUS

PÕHIKIRI

  1. Üldsätted

1.1. Nimi

Mittetulundusühingu nimi on Eesti Evangeelsete Üliõpilaste Ühendus (edaspidi “Ühing”). 

1.2. Asukoht

Ühingu asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik. 

1.3. Suhted teiste organisatsioonidega

Ühing on konfessionaalselt ja poliitiliselt sõltumatu.

  1. Ühingu eesmärk

Ühingu eesmärk on levitada evangeeliumi Jeesusest Kristusest Eesti õppivate noorte hulgas:

  • juhatades neid võtma vastu Jeesust Kristust isikliku Lunastaja ja Issandana; 
  • juhatades usklikke kasvama Jeesuse Kristuse tundmises ja armus ning osaduses Temaga ja isekeskis;
  • õppides tundma Piiblit kui Jumala sõna, tunnistades palvetamise olulisust ja Püha Vaimu juhtimist igapäevases elus, lähenedes selle kaudu oma erialale ja tulevasele elukutsele piibellikul alusel;
  • innustades usklikke aitama oma kaaslasi Kristuse tundmisele;
  • julgustades üliõpilasi, õppejõude ja vilistlasi osalema Jumala teenimises kristlikes kirikutes ja kogudustes.
  1. Ühingu õpetuslik alus

Ühingu õpetusliku aluse moodustavad alljärgnevad ristiusu põhitõed:

3.1. Isa, Poja ja Püha Vaimu ühtsus Kolmainu Jumalas.

3.2. Jumala suveräänsus loomises, ilmutuses, lunastuses ja viimses kohtus.

3.3. Piibli jumalik inspiratsioon ja täielik usaldatavus ning tema kõrgeim autoriteet kõikides usku ja eluviise puudutavates küsimustes.

3.4. Pattulangemisele järgnenud kõikide inimeste üleüldine patusus ja süü, mis asetab nad Jumala õiglase viha ja hukkamõistu alla.

3.5. Lunastus patu meelevallast ja selle põhjustatud süüst, karistusest ning rikutusest ainult Issanda Jeesuse Kristuse, lihakssaanud Jumala Poja ohvrisurma läbi.

3.6. Issanda Jeesuse Kristuse ihulik ülestõusmine surnuist ja Tema taevasseminek Jumala Isa paremale käele.

3.7. Patuse õigeksmõistmine Jumala armust üksnes usu läbi.

3.8. Püha Vaimu kohalolu ja vägi uuestisünnis.

3.9. Püha Vaimu püsiv kohalolu ja töö uskliku südames.

3.10. Üks püha kogudus, mis on Kristuse ihu ning millesse kuuluvad kõik tõsiusklikud.

3.11. Issanda Jeesuse Kristuse ihuline taastulemine.

  1. Liikmeskond

4.1. Ühingu liige

Ühingu liikmeks võib astuda füüsiline isik, kes tunnistab Jeesust Kristust oma Lunastaja ja Issandana ning nõustub Ühingu eesmärgi ja õpetusliku alusega. Ühingu liikmed on tegevliikmed.

 

4.2. Ühingu liikmeks vastuvõtmine

Ühingu tegevliikmeks saada soovija peab esitama kirjaliku avalduse peasekretärile või selle puudumisel ühingu juhatusele, kes hiljemalt ühe kuu jooksul arvates avalduse saamisest teeb liikmeks vastuvõtmise või sellest keeldumise otsuse, teavitades otsusest avalduse esitajat. 

 

4.3. Tegevliikmed

Tegevliikmeteks on ülikoolides või teistes kõrgemates õppeasutustes õppivad isikud, samuti isikud, kes eelnimetatud õppeasutustes enam ei õpi, ent pole esitanud avaldust väljaastumiseks.

4.4. Toetajaliikmed

Ühingu endist tegevliiget nimetatakse tema sooviavalduse alusel toetajaliikmeks. Ühingu toetajaliikmel ei ole tegevliikme õigusi ega kohustusi. Toetajaliikmeks saab sooviavalduse alusel või vastavalt punktile 4.8.2.

4.5. Auliikmed

Ühingu juhatus võib tänu või austuse märgiks nimetada füüsilisi isikuid nende nõusolekul Ühingu auliikmeteks. Ühingu auliikmel ei ole liikme õigusi ega kohustusi.

4.6. Tegevliikmete õigused

Ühingu tegevliikmetel on õigus:

  • võtta osa üldkogust sõna- ja hääleõigusega;
  • saada teavet Ühingu tegevuse kohta;
  • olla valitud Ühingu juhatusse;
  • astuda Ühingust välja.

4.7. Tegevliikmete kohustused

Ühingu tegevliikmetel on kohustus:

– tunnustada Ühingu õpetuslikku alust ja eesmärki;

– järgida Ühingu põhikirja;

– tasuda Ühingu liikmemaksu, kui selle on kehtestanud Ühingu üldkogu.

4.8. Väljaastumine ja väljaarvamine

4.8.1. Kõik Ühingu tegevliikmed võivad Ühingust välja astuda kirjaliku avalduse alusel, mis esitatakse Ühingu peasekretärile. 

4.8.2. Tegevliikme, kes ei ole kahel viimasel Ühingu üldkogul osalenud ega olnud esindatud volituse alusel, arvab Ühingu peasekretär tegevliikmete hulgast toetajaliikmete hulka. Sel viisil toetajaliikmete hulka arvatud tegevliige ennistatakse Ühingu tegevliikmeks tema kirjaliku avalduse alusel.

4.8.3. Ühingu juhatus võib Ühingust välja arvata tegevliikme, kelle tegevust ta hindab Ühingu põhikirjaga vastuolus olevaks. Ühingu juhatus teatab viivitamatult väljaarvatavale väljaarvamise otsusest ja selle põhjusest. Väljaarvataval on õigus esitada küsimus läbivaatamiseks üldkogule.

4.9. Liikmemaks

Üldkogul on õigus kehtestada Ühingu liikmemaks ning määrata selle suurus ja maksmise kord.

  1. Üldkogu

Ühingu üldkogu on mittetulundusühingute seaduse mõistes üldkoosolek.

5.1. Üldkogu pädevus

Üldkogu ainupädevuses on:

1) lõppenud majandusaasta aruande kinnitamine ja jooksva majandusaasta eelarve vastuvõtmine;

2) Ühingu juhatuse liikmete valimine;

3) revisjonikomisjoni liikmete valimine;

4) Ühingu põhikirja ja eesmärgi muutmine;

5) seadusega üldkogu pädevusse antud küsimuste otsustamine.

5.2. Üldkogude sagedus ja kokkukutsumine

Ühingu korraline üldkogu peetakse üks kord kalendriaasta jooksul. Erakorraline üldkogu kutsutakse kokku, kui seda peab vajalikuks Ühingu juhatus või kui vähemalt 1/10 Ühingu tegevliikmeist esitab Ühingu juhatusele sellekohase põhjendatud kirjaliku avalduse. 

5.3. Üldkogu toimumisest teavitamine ja päevakord

Ühingu juhatus informeerib tegevliikmeid hiljemalt kaks nädalat enne üldkogu toimumispäeva üldkogu toimumisest ja päevakorrast. Ühingu üldkogul võib otsustada küsimusi, mida ei ole eelnevalt üldkoosoleku päevakorras teatatud, välja arvatud Ühingu põhikirja muutmine ja Ühingu tegevuse lõpetamine.

5.4. Ettepanekud üldkogu päevakorrale

Kui Ühingu tegevliige soovib mingi küsimuse vaatluse alla võtmist üldkogul, peab ta sellest kirjalikult teatama Ühingu juhatusele mitte hiljem kui üks nädal enne üldkogu toimumise aega.

5.5. Üldkogu otsustusvõimelisus

Ühingu üldkogu võib vastu võtta otsuseid, kui sellel osaleb või on esindatud üle poole Ühingu tegevliikmetest. Kui üldkogul ei ole esindatud üle poole Ühingu tegevliikmetest, kutsub juhatus kokku sama päevakorraga uue üldkogu kõige varem kahe nädala ja kõige hiljem kolme kuu jooksul. Uus üldkogu on pädev vastu võtma otsuseid juhul, kui sellel osaleb vähemalt veerand Ühingu tegevliikmetest. 

5.6. Hääleõigus

5.6.1. Ühingu üldkogust võivad hääleõigusega osa võtta kõik Ühingu tegevliikmed. Igal hääleõiguslikul isikul on üks hääl. Ühingu liige võib lihtkirjaliku volikirjaga volitada teist Ühingu liiget hääletama tema eest.

5.6.2. Toetaja- ning auliikmetel on üldkogul osavõtu- ja sõnaõigus.

5.7. Hääletamine

5.7.1. Kui põhikirjas pole sätestatud teisiti, loetakse üldkogu otsus vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab üle poole üldkogul osalevatest või esindatud Ühingu liikmetest 

5.7.2. Kui keegi hääleõiguslikest kohalviibijatest seda nõuab, tuleb hääletamine läbi viia salaja. 5.7.3. Üldkogu hääletamiskord kehtib ka Ühingu juhatuse jaoks, kui käesolevas põhikirjas pole sätestatud teisiti.

  1. Ühingu juhatus

Ühingu juhatuse all mõistetakse mittetulundusühingute seaduses nimetatud juhatust.

6.1. Ühingu juhatus juhib ja esindab Ühingut. 

6.2. Ühingu juhatuses on kolm kuni viis liiget.

6.3. Üldkogu valib juhatusse toetaja- ja auliikmete hulgast vähemalt ühe liikme ning tegevliikmete hulgast vähemalt ühe liikme. Juhatuse liikmete valimisel on igal Ühingu tegevliikmel üks hääl iga valitava juhatuse liikme koha kohta. Juhatuse liige osutub valituks, kui tema poolt hääletab üle poole üldkogul osalevatest või esindatud Ühingu tegevliikmetest. Kui sellisel viisil saab enam kui poole häältest rohkem kandidaate kui on vabu kohti juhatusse, pääsevad juhatusse need, kes said enim hääli. Kui sellisel viisil saab üle poole häältest vähem kandidaate kui on vabu kohti, viiakse läbi teine voor, kus osalevad kõik kandidaadid, kes said esimeses voorus alla poole häältest. Juhatus valitakse kolmeks aastaks. Juhatuse liikme tagasiastumisel või -kutsumisel valitakse tema asemele uus juhatuse liige kuni juhatuse tähtaja lõpuni. Sama inimest ei valita juhatusse üle kolme korra järjest.

6.4. Kõik uued juhatuse liikmed peavad üldkogul oma ütlusega avalikult tunnistama Ühingu õpetuslikku alust. Iga kalendriaasta esimese juhatuse koosoleku alguses kinnitavad juhatuse liikmed Ühingu õpetusliku aluse tunnistamist oma allkirjaga.

6.5. Juhatuse esimees ja vajadusel aseesimees valitakse juhatuse valimise aasta esimesel juhatuse koosolekul ja järgnevatel aastatel iga õppeaasta esimesel juhatuse koosolekul.

6.6. Ühingu juhatuse liige ei tohi olla Ühingu palgaline töötaja.

6.7. Ühingu nimel on allkirja- ja esindusõigus juhatuse esimehel ja tema asetäitjal üksi, ning teistel juhatuse liikmetel ühiselt.

6.8. Juhatuse liikme võib Ühingu üldkogu otsusega igal ajal põhjusest sõltumata tagasi kutsuda.

6.9. Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees, tema asetäitja või vähemalt 1/3 juhatuse liikmeist.

6.10. Juhatuse koosoleku toimumisest teatatakse juhatuse liikmetele kirjalikult hiljemalt üks nädal  enne selle toimumist. 

6.11. Juhatuse korralised koosolekud toimuvad mitte harvem kui kolm korda kalendriaasta  jooksul.

6.12. Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole juhatuse liikmetest.

6.13. Juhatuse kokkukutsujal on õigus omal äranägemisel paluda koosolekust osa võtma vajalikke asjatundjaid konsultantidena või ekspertidena, kellel on koosolekul sõnaõigus.

6.14. Juhatus võtab tööle ja vabastab töölt Ühingu palgalised töötajad. Ühingu palgalised töötajad peavad iga kalendriaasta alguses kinnitama oma allkirjaga Ühingu õpetusliku aluse tunnistamist

  1. Osakonnad

7.1. Osakondade loomine ja likvideerimine

Osakondi võib luua ja likvideerida Ühingu üldkogu Ühingu juhatuse ettepanekul. Igas linnas võib olla üks osakond. Osakonda kuuluvad Ühingu liikmed regionaalsel, mitte konfessionaalsel põhimõttel. Osakonnal on üldkoosolek ja vähemalt kolmeliikmeline juhatus.

7.2. Osakonna õigused

Osakonnal on õigus:

– valida konkreetsele paikkonnale sobivad töömeetodid;

– valida osakonna juhatuse liikmed;

– koguda annetusi ja kasutada annetustena laekuvaid summasid Ühingu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks oma äranägemise järgi.

7.3. Osakonna kohustused

Osakond on kohustatud:

– juhtima Ühingu kohalikku tööd;

– andma oma tegevusest aru Ühingu üldkogule ja juhatusele;

– täitma osakonna üldkoosoleku ning Ühingu üldkogu ja Ühingu juhatuse otsuseid.

7.4. Osakonna üldkoosolek

Osakonna üldkoosolek:

– määratleb kohalikud töösuunad ja -meetodid;

– valib osakonna juhatuse liikmed osakonna tegevliikmete seast;

– kontrollib osakonna juhatuse töö vastavust põhikirjale ja osakonna üldkoosoleku otsustele.

7.5. Osakonna juhatus

7.5.1. Osakonna juhatuse valib osakonna üldkoosolek üheks aastaks samas korras kui Ühingu juhatuse liikmed.

7.5.2. Osakonna juhatus:

– viib ellu osakonna üldkoosoleku ning Ühingu juhatuse ja üldkogu otsuseid;

– esindab osakonda üldkogul ja Ühingu juhatuse juures;

– esitab Ühingu juhatusele ettepanekuid liikmete väljaarvamiseks.

  1. Finantstegevus

8.1. Revisjonikomisjon

8.1.1 Ühingu üldkoosolek võib määrata revisjonikomisjoni või audiitorkontrolli. Revisjonikomisjoni liikmed ei pea olema Ühingu liikmed.

8.1.2 Revisjonikomisjonil on õigus ja kohustus: 

– nõuda juhatuselt ja osakondadelt kõiki lepinguid ja muid Ühingu finantstegevusega seotud dokumente;

– kontrollida Ühingu finantsmajanduslikku tegevust vähemalt kord aastas;

– esitada kirjalik aruanne Ühingu finantsmajandusliku tegevuse kohta üldkogule.

8.2. Majandusaasta

Ühingu majandusaasta on 1. juulist 30. juunini. Revisjonikomisjoni olemasolu korral tuleb esitada majandusaasta aruanne möödunud majandusaasta kohta revisjonikomisjonile kontrollimiseks hiljemalt jooksva aasta 1. augustiks.

  1. Põhikirja muutmine ja tegevuse lõpetamine

9.1. Ettepanek põhikirja muutmise kohta tuleb esitada kirjalikult juhatusele. Viimane valmistab  selle ette läbivaatamiseks järgmisel üldkogul. Ühingu põhikirja tohib muuta ainult juhul, kui etteteatatud üldkogu päevakorras on ette nähtud põhikirja paranduste või muudatuste sisseviimine. Põhikirja muudetakse, kui selle poolt on hääletanud vähemalt 3/4 üldkogul osalenutest ja esindatutest.

9.2. Otsus käesoleva põhikirja punktide 2, 3, 4.1, 6.4, 6.14 ja 9 muutmiseks võetakse vastu vaid üldkogu sajaprotsendilise poolthääletamise korral, kui muutmiseks on eelnevalt saadud vähemalt 90% Ühingu liikmete kirjalik nõusolek. Punktide 2 ja 3 muutmiseks peab üldkogul osalema vähemalt 90% Ühingu liikmetest.

9.3. Otsus Ühingu tegevuse lõpetamise kohta võetakse vastu Ühingu üldkogul vähemalt 3/4 häälteenamusega.

9.4. Peale tegevuse lõpetamise otsuse vastuvõtmist moodustab juhatus likvideerimiskomisjoni. Viimane teostab Ühingu varade revisjoni ning määrab nende edasise kuuluvuse. Peale võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara antakse tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja kantud ühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

Kinnitatud Eesti Evangeelsete Üliõpilaste Ühenduse üldkogul 20. novembril 2023.a.